Tulekontroll

Enam kui viis aastat olen ma kasutanud lifti, mille korrusenumbrite paneelis on põletusauk. Iga kord, kui ma lifti sisenen, vajutan ma kolmanda korruse nupule lootuses, et see süttib põlema. Selle asemel on pimedus. Siis vajutan ma uuesti nupule, mõeldes, et võib-olla ma ei vajutanud piisavalt tugevasti. Nupp jääb ikka pimedaks. Paneeli tagakülge vaadates näen ma, et kolmanda korruse nupp on valgustatud kinnitamaks, et lift peatub sellel korrusel, kuhu ma tahan minna isegi siis, kui nupp, millele ma vajutasin, on pime. Ma rahunen, olles kindel, et jõuan sinna, kuhu tahan, sest tuli näitab seda.

Töötavad ja mittetöötavad liftituled meenutavad mulle kaht olulist aspekti minu usuteekonnal. Esiteks, kui ma lähen veendunult edasi soovitud sihtmärgi poole, peab mu tee olema valgustatud Jumala tulega, mis mind igas olukorras juhib. Kui ma kaldun tulest kõrvale, siis takerdun ja mul on raske edasi minna. Teiseks pean ma hoolitsema, et mu tuli põleks iga päev. Kui ma kuulutan, et olen kristlane, aga minust ei paista Kristuse tuld, siis kuidas saan ma teisi Kristuse juurde juhatada?

Liftituled meenutavad mulle täielikku isiklikku “tulekontrolli”. Kas ma kõnnin Jumala valguses ja peegeldan seda tuld maailmale?