Lootus elab

Lugege Luuka 8:40-55

Aga Jeesus hüüdis...: “Tütarlaps, ärka üles!”... ja ta tõusis otsekohe üles.

Luuka 8:54-55
Enam kui 40 aastat tagasi, kui mu kõige vanem tütar, kelle nimi oli Hope (Lootus), ei olnud veel kolmenädalanegi, ütles lastearst meile: “Ärge linnast lahkuge. Hope ei ela seda ööd üle.” (Me elasime maal, haiglast umbes 80 kilomeetri kaugusel.)

Hope sündis seedekanali rikkega. Ta ei talunud mingit toitu, isegi emapiima. Arstid proovisid igasuguseid variante – soja-retsepti, lihal tuginevat retsepti. Mitte miski ei toiminud. Hope oli liiga palju kaalu kaotanud. Ta oli suremas. Järgmisel hommikul oli mu abikaasa liiga meeleheitel, et haiglasse minna. Murest murtud, silmis pisarad, sõitsin ma sinna koos seminarikaaslasega, kes püüdis mind veenda, et Jumal on isegi surmaorus meiega. See ei lohutanud mind.

Ma läksin haiglasse, oodates sõnumit, et Hope on surnud ja ma ei suutnud nähtut mõista: tema arst oli õnnest erutatud. “See on meditsiiniline ime!” lausus ta vaimustatult. “Hope elab!”

Igal suurel reedel, kui ma mõtlen Jeesuse surmale, elan ma uuesti läbi tolle kauge päeva tundeid. Maailmas ei ole lootust. Jeesus on surnud. Ma kujutan ette, kuidas saatan tantsib rõõmust. Aga me teame, et ülestõusmispühad tulevad. Tänu Jumalale. Jeesus elab!

Palve

Tänu Sulle, Jumal, ülestõusmispühade eest. Me ülistame Sind, et Sa teed täna meie sees ja meie kaudu imetegusid. Me palume Jeesuse, meie ülestõusnud lootuse ja rõõmu nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Nii suurte kui väikeste surmade näol tõotavad ülestõusmispühad meile elu.

Palve tulipunkt

Raskesti haiged lapsed.

Luuka 8:40-55
Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise

40Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest
nad kõik ootasid teda.
41Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem.
Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,
42sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja
see oli suremas.
Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.
43Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja
arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud
suutnud terveks teha,
44see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja
otsekohe lakkas ta verejooks.
45Ja Jeesus küsis: "Kes puudutas mind?" Aga kui kõik eitasid,
ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja
rõhuvad sind."
46Aga Jeesus ütles: "Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge
enesest välja minevat."
47Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta
värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees,
mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.
48Jeesus aga ütles naisele: "Tütar, sinu usk on su päästnud, mine
rahuga!"

49Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja
ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!"
50Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: "Ära karda, usu
ainult, ja ta pääseb!"
51Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga
koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.
52Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga
Jeesus ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!"
53Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.
54Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: "Tütarlaps, ärka
üles!"
55Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus
käskis talle süüa anda.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.