Teiste üle kohut mõistes

Lugege Rooma 14:1-12

Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb.

Rooma 14:4
Käisime abikaasaga kristliku turismigrupiga Iisraelis. Reisi kaheksandal päeval külastasime Jeruusalemmas Templimäge. Nutumüür on massiivne paekivimüür, mille juurde inimesed tulevad palvetama.

Igas vanuses ja erinevate usutraditsioonidega, paljude erinevate kultuuride riideid kandvad mehed, naised ja lapsed liikusid aeglaselt müüri poole ja tagasi. Kui ma lähenesin müürile, et torgata oma palvenimekiri kivide vahelisse prakku, märkasin ma oma suureks üllatuseks, et, üks naine räägib mobiiltelefoniga. “Just nagu kodus,” mõtlesin ma. “Me oleme siin pühas paigas ja ta räägib telefoniga!” Äkki pani naine telefoni oma kõrva äärest müüri juurde, hoidis seda seal mõne hetke ja siis lahkus vaikselt. Ta aitas kedagi, kes ei saanud olla koos teistega müüriäärses palveosaduses. Ma olin just pealt näinud kahe inimese usu väljendust ja armastusetegu. Ma meenutan sageli seda sündmust ja olen sellest mitmel korral teistele rääkinud.

Mitu korda päevas või isegi nädalas me mõistame kohut veel enne, kui teame kõiki fakte? Ja üldse, mis õigus on meil teiste üle kohut mõista?

Palve

Kallis Issand, aita meid mitte kohut mõista, vaid pigem teisi kuulata ja aidata. Aamen.

Päeva mõtisklus

Armastage üksteist – ja jätke kohtumõistmine Jumala hooleks.

Palve tulipunkt

Rahu eest Lähis-Idas.

Rooma 14:1-12
Nõdrausuliste kohtlemisest

1Võtke vastu ka usus nõder ja ärge vaielge arvamuste üle!
2Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõder, sööb ainult
taimetoitu.
3Kes sööb kõike, ärgu pangu halvaks seda, kes ei söö, ja
kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal
on tema vastu võtnud.
4Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle?
Oma isanda ees ta seisab või langeb.
Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.
5Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine
hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises
kindel!
6Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale;
kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö,
jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.
7Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure
iseenesele,
8sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme,
siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me
oleme Issanda päralt.
9Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta
oleks nii surnute kui elavate Issand.
10Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina,
miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala
kohtujärje ette,
11nagu on kirjutatud:

"Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand,
minu ees nõtkub iga põlv
ja iga keel annab tunnustust Jumalale."

12Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru
andma.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.