Jumal teab mu nime

Lugege Johannese 20:1-16

Tema hüüab oma lambaid nimepidi.

Johannese 10:3
Lapsena seisin ma raudteejaama ees oodates, et tädi, kelle juures ma pidin koolivaheaja veetma, tuleks mulle järele. Ma ei olnud teda varem kohanud, ma olin ainult ta pilti näinud. Kuidas ma selles tormakas rahvameres tädi üles leian? Siis kuulsin ma oma nime. Hüüdele järgnesid kiiresti naeratus ja kallistus mu pildil olevalt tädilt. Ma olin taas keegi selles rahvahulgas.

Ma kujutan ette, et midagi taolist juhtus Maarja Magdaleenaga Jeesuse ülestõusmise hommikul. Koidueelne pimedus võis ta kaotuse kohutavat tühjust veelgi rõhutada. Maarja nägu oli pisarais, tühi haud tegi ta kurbuse veel täielikumaks. Saabuvas valguses ei mõjunud isegi inglid veenvalt. Ja siis kuulis ta, kuidas Jeesus lausus ta nime: Maarja!

Minu jaoks tuleb kogu ülestõusmispühade rõõm, lootus ja ime selle Maarja ja Jeesuse kohtumisega. Surmast saab elu, lõppudest algused. Ent kõige parem on äratundmine, et Jeesuses saan ma olla kindel, et Jumal mitte ainult ei tunne mind, vaid ta teab mu nime. Need ongi ülestõusmispühad. Sellepärast Kristus elas ja suri ja tõusis uuesti üles – nii et igaüks meist võib tunda ennast maailma rahvahulgas sama väärtuslikuna.

Colin D. Harbach (Inglismaa, Cumbria)

Palve

Kallis Issand, täida me elu argielu keskel Sinuga kohtumise hetkedega ja kindlustundega, et Sina tead meie kõigi nime. Aamen.

Päeva mõtisklus

Neile, kes vaatavad ja kuulavad, on iga päev ülestõusmispüha.

Palve tulipunkt

Need, kes tunnevad, et nad on unustatud.

Johannese 20:1-16
Naised leiavad tühja haua

1Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,
kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri
juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: "Nad on Issanda hauast
ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud."
3Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis
Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse.
6Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse
ja nägi maas olevaid surilinu
7ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud
koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena
oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

Jeesus ilmub Maarja Magdaleenale

11Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda
nuttis, vaatas ta kummargil hauda
12ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli
pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,
13ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas neile:
"Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud."
14Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust
seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.
15Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?"
Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled
ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon
ta ära."
16Ja Jeesus ütles talle: "Maarja!" Too pöördus ümber ja ütles
talle heebrea keeles: "Rabbuuni", see tähendab "Õpetaja".

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.