Pisiasjad

Mu tädi oli sunnitud halveneva tervise tõttu kolima. Me panime ta maja müüki. Kinnisvaramaakler, kes kohale tuli, nägi midagi sellist, mida mina ei olnud näinud: väikseid plekke vaibal, lekkivat kraanikaussi, hallitust vanni ümber, katkist ukselinki ja aknaraamidelt pudenevat värvi. “Need asjad tunduvad väikesed,” ütles ta, “kuid sellest sõltub palju, kas õnnestub maja müüa või mitte. Palun tehke need korda, enne kui me maja ette müügiteate välja paneme.”

Kui ma remonditöödega tegelesin, pani Jumal mind mõtlema “väikestele asjadele” minu elus – tühjale jutule, mida ma edasi rääkisin, väikestele põlgusavaldustele, viisile, kuidas ma mõnikord varjutasin tõe enda kasuks, oma uhkusele ja eneseõigustusele, teiste tegude ja väärtuse alahindamisele. Ma mõtlesin, kas need ikka on tegelikult patud.

Ausalt öeldes teadsin ma, et vastus on jaatav. Ma olin teinud pattu ja pidasin seda lihtsalt inimlikuks nõrkuseks. Aga see oli patt, mis varjutas Jumala armu minu elus.

Oma andestuse ja armastusega aitas Jumal mul olla ausam ja oma patud üles tunnistada. Jumala armastus ja arm juhtisid mind läbi oma tädi abistamise perioodist ja võimaldasid alustada vaimuliku kasvu protsessi, mis viis mind sügavama usu ja suurema rõõmu juurde mu suhetes.