Tugevus nõrkuses

Lugege 1. Korintose 12:14-26

Need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud.

1. Korintose 12:22
Aastaid tagasi haigestusin ma valulikku selgroohaigusesse. Ma ei saanud enam töötada, mängida või vabatahtlikuna tegutseda. Pikkadele üksildastele päevadele kodus olid vahelduseks ainult arstivisiidid ja mitmesugused ravid. Ma tundsin, et kogu mu energia, aeg ja raha olid suunatud mulle endale ja mu ihule. Tundus, et mul ei ole enam maailmale midagi pakkuda.

Siis muutsid Pauluse sõnad Korintose 12. peatükis mu perspektiivi: “Need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud.” Ma imetlesin, kuidas saab Jumal maailma mõtlemise pahupidi pöörata. Jumal ütles mulle, et ma olen väärtuslik ja vajalik just sellisena, nagu ma olen. Ta aitas mul näha, et mul on võimalus teenida Kristust, jagades ta armastust kõigi tervishoiutöötajatega, kes püüavad mind aidata. Nad saavad viisi kaudu, kuidas ma neid kohtlen, õppida Kristuse armastust tundma. Ma saan nende ja nende igapäevatöö eest palvetada.

Ja veel sügavam arusaam oli siiski see, et ma annan neile võimaluse mind ravides Kristust teenida. Kristuse ihus me vajame üksteist. Nõrgad ja tugevad üheskoos saavad õppida, kui tähtis on nii anda kui saada Jumala armastust.

Palve

Jumal, mõnikord on raske teiste abi vastu võtta. Aita meid võtta vastu Sinu armastust, mida Sa teiste kaudu üles näitad ja samuti olla tänulikud võimaluste eest seda jagada. Aamen.

Päeva mõtisklus

Oma piirangutest hoolimata saame teisi armastades Jumalat teenida.

Palve tulipunkt

Need, kes otsivad eesmärki.

1. Korintose 12:14-26
Kogudusest kui ihust

14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: "Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse",
kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: "Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu
ihusse", kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu
oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda
nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: "Mul ei ole sind tarvis!" või
jälle pea jalgadele: "Mul ei ole teid tarvis!",
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad
olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad,
ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname
rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal
on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt
muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos
temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis
rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.