Jookske natuke

Lugege Markuse 2:1-12

Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, sinu Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed.

Joosua 1:9
Kui meie poeg oli umbes kuueaastane, siis jäi ta mõnikord poest kodu poole tulles seisma ja ütles: “Issi, ma ei jaksa enam käia.” Mina aga vastasin: “Siis võid natuke joosta.” See oli üks neist tüüpilistest ebaloogilistest vastustest, mida laps mõnikord täiskasvanult saab. Kui olla aus, siis ütlesin ma seda selleks, et teda hämmeldusse ajada. Ent minu üllatuseks sai poeg tempot muutes energia tagasi ja ta ei olnudki enam väsinud.

Mõnikord kaotame me kogu oma energia lihtsalt sellepärast, et peame kinni kindlast tempost. Me toome oma ellu teatud rutiinid, tegutsedes vastavalt harjumustele. Sellepärast imetlengi ma halvatut selles Markuse evangeeliumi loos. Kui Jeesus käskis tal püsti tõusta ja kõndida, oli tal julgust seda teha. Jeesus käskis halvatul mitte ainult muuta tempot, vaid teha midagi, mida ta ei olnud harjunud tegema.

Usus kindel olemine nõuab meilt, et me oleme valmis kuulama Jumala häält, kes kutsub meid oma harjumusi muutma, tegema midagi sellist, mida me ei ole varem teinud ja sisenema valdkondadesse, mida me ei oleks iial ette kujutanud. Selline tempo muutmine nõuab julgust. Aga “ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda” (1. Tessaloonika 5:24).

Palve

Usaldusväärne Jumal, aita meid olla vait, et me kuuleksime Sinu häält ning kingi meile julgust muuta tempot ja minna sinna, kuhu Sina meid kutsud. Aamen.”

Päeva mõtisklus

Kuhu kutsub Jumal mind midagi uut tegema?

Palve tulipunkt

Need, kes võitlevad vastu Jumala kutsele.

Markuse 2:1-12
Jeesus tervendab halvatu

1Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi
kuulda, et ta on kodus.
2Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam
ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna.
3Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut.
4Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse
lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli,
ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas.
5Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: "Poeg, sinu
patud on sulle andeks antud!"
6Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma
südames:
7"Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu
võib patte andeks anda kui Jumal üksi?"
8Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad
iseeneses, ja ta ütles neile: "Miks te seda kõike arutate oma südames?
9Kumb on kergem, kas öelda halvatule: "Sinu patud on andeks
antud!" või öelda talle: "Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!"?
10Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte
andeks anda maa peal," - ta ütles halvatule -
11"sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine
koju!"
12Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja
kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat,
öeldes: "Sellist asja pole me eluilmaski näinud!"

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.