Lepitusamet

Lugege 2. Korintose 5:11-21

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud... See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti.

2. Korintose 5:17-18
Enamiku 1990. aastaid oli Belfast hirmuäratav koht. Me elasime iganädalaste pommitamiste, tulistamiste ja pidevate ohtude keskel. Mu lapsed kasvasid sisuliselt üles sõjapiirkonnas. Inimesed kartsid rääkida. Siis liitusin ma denominatsioonide vahelise rühmaga ja kuulsin Pauluse sõnumit: “Kõik on saanud uueks!” Meid ümbritseva pinge ja kahtluse keskel olid need rõõmusõnad. Ja koos Kristuse osadusega tuleb ülesanne: “lepitusamet”.

Meie missiooni osana külastasin ma vaikselt nii katoliku kui protestantlikke kirikuid. Puutusin kokku erinevate inimestega, kellel olid erinevad religioossed ja poliitilised eesmärkid. See tundus väike teenimine võrreldes nendega, kes korraldasid tähtsaid rahuläbirääkimisi ja tegid murrangulisi avalikke avaldusi.

Hiljem juhtis kogu Põhja-Iirimaa kirikutegelasi ja poliitikuid üks ja sama rahulootus. Briti, Iirimaa ja Ameerika valitsuste kannatlik pühendumine hoidis selle lootuse elavana. Paljud inimesed kirikutes ja väljaspool tegid tihedat koostööd. Kui me vaatame oma lootuses Jumala poole, siis saabub rahu.

Mary Taylor (Ühendkuningriik, Põhja-Iirimaa)

Palve

Kallis andestuse Jumal, kingi meile kannatlikkust ja oskust olla Sinu lepitajad igal pool, kus valitsevad lahknevused. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jätkake lootmist, palvetamist ja tegutsemist rahu eest.

Palve tulipunkt

Põhja-Iirimaa elanikud.

2. Korintose 5:11-21
Apostliametist

11Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda
inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan
ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik.
12Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile
alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu,
kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis
on südames.
13Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale,
kui oleme selge aruga, siis teile.
14Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda:
kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud;
15ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam
enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud.

16Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse
poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis
nüüd me ei tunne teda enam nõnda.
17Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu,
vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.
18See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse
läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti;
19kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega
ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse
lepitussõna.
20Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise
julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid
lepitada Jumalaga!
21Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei
teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.