Tavalised teod

Lugege 1. Kuningate 19:1-12

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.

Galaatia 6:2
Mitu aastat tagasi mängis mu poeg noorte liigas pesapalli. Mulle meeldis koos teiste emadega mänge vaadata, eriti koos nendega, kes olid selle koguduse liikmed, mille pastor ma olin. Selle idüllilise aja keskel toimus sündmus, mis murdis meie väikelinnas kõikide südame: kolledži meeskonna tippmängija sai võistlusreisil olles autoõnnetuses surma. Ta oli 19-aastane. Tema vanem õde Melinda oli meie koguduse liige.

Järgmisel suvel, kui Melinda ja mina jälgisime taas pesa-pallimängu, küsisin ma temalt, nagu olin tol aastal sageli küsinud: “Kuidas sa sellest üle saad?” Melinda vastas: “Jumala armust. Ma tean, et mu eest palvetatakse. Kui inimesed saadavad mulle kirjakesi või kaarte, kui nad helistavad, et teada saada, kuidas mul läheb, siis tean ma, et nende armastus ja mure minu pärast on vastused mu palvetele ja anumistele saada toetust.”

Me kõik tunneme kedagi, kellel on raske aeg – töökoha kaotus, haigus või lähedase surm. Kas me otsime nendes olukordades liiga paaniliselt Jumala kohalolu? Kas me ootame, et palve-vastused oleksid eriliselt dramaatilised? Jumal tegutseb selliste lihtsate asjade kaudu nagu telefonikõne sõbralt. Teie ja mina saame olla vastus kellegi abi- ja lohutuspalvele.

Dorcas Conrad (Lääne-Virginia)

Palve

Armastav Jumal, näita meile, kuidas tavalisel ja lihtsal viisil inimesteni jõuda.

Päeva mõtisklus

Lihtsad teod võivad olla Jumala kohalolu märgid.

Palve tulipunkt

Need, kelle vennad-õed on surnud.

1. Kuningate 19:1-12
Eelija Hoorebi mäel

1Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja
kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: "Jumalad tehku
minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu
sündis kõigi nende hingedega!"
3Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge
pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma
poisi sinna.
4Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe
leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja
ütles: "Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui
mu vanemad!"
5Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata,
üks ingel puudutas teda ja ütles temale: "Tõuse üles, söö!"
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel
küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning
ütles: "Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!"
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.

9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli
Issanda sõna, kes küsis temalt: "Mis sa siin teed, Eelija?"
10Ja ta vastas: "Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala
pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on
kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina
üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge."
11Siis ta ütles: "Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!" Ja
vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas
mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud
tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud
maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules.
Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.