Turvaline koht

Lugege Laul 91:1-16

Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega.

Laul 32:7
Me elame jõe ääres ja meie maja lähedal jõekaldal kasvab kolm tugevat puud. Õhtuti meeldib mulle vaadata, kuidas iibiste, kormoranide ja muude lindude parved tulevad ööseks puudele puhkama. Aeg-ajalt olen ma loetlenud enam kui 60 lindu ja kui nad on ennast sisse seadnud, ei ole ühtki lindu näha. Puud pakuvad neile ööseks turvalist kohta.

Nagu need linnud, vajame meiegi sageli turvalist kohta – varjupaika tormide ajal, mida elu vältimatult toob. Kui me tunneme end väsinuna ja vaevatuna, vajame kohta, kuhu varjule minna. Just nii, nagu need puud on lindudele turvaliseks puhkepaigaks, on Jumal nii mulle kui teile varjupaigaks, ta on alati meiega, olles “peidupaigaks”. Kui me palvetame ja loeme Piiblit, oleme me Jumala varjavas ligiolus alati värskendatud ja kosutatud.

Neid puid vaadates on mul meeles, et Jumal on alati minuga, pakkudes turvalisust, puhkust, lohutust ja värskendust. Ja ma olen tänulik.

Palve

Kallis taevane Isa, Sina oled alati meiega elu toimekuses, nii heas kui halvas. Me tuleme Sinu juurde kaitset ja rahu saama. Tänu Sulle. Aamen.

Päeva mõtisklus

Ohtlikus ja nõudlikus maailmas pakub Jumal meile varjupaika.

Palve tulipunkt

Keegi, kes tunneb end väsinuna.

Laul 91:1-16
Kõigekõrgema kaitse all

1Kes Kõigekõrgema kaitse all elab
ja alati Kõigeväelise varju all viibib,

2see ütleb Issandale:
"Sina oled mu varjupaik
ja mu kindel mäelinnus,
mu Jumal, kelle peale ma loodan!"

3Sest tema kisub su välja
linnupüüdja paelust,
hukkava katku käest.

4Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind
ja tema tiibade all sa leiad varju;
tema tõde on kilp ja kaitsevall.

5Ei sa siis karda öö hirmu
ega noolt, mis päeval lendab,

6ei katku, mis rändab pilkases pimedas,
ega tõbe, mis laastab lõunaajal.

7Langegu tuhat su kõrvalt
ja kümme tuhat su paremalt poolt,
sinu külge see ei puutu.

8Aga sa vaatad oma silmaga ja näed,
kuidas kätte makstakse õelatele.

9Sest sina, Issand,
oled mu varjupaik!
Kõigekõrgema oled sina, mu hing,
võtnud oma eluasemeks.

10Ei taba õnnetus sind
ega lähene häda su telgile.

11Sest tema annab oma inglitele
sinu pärast käsu
sind hoida kõigil su teedel.

12Kätel nad kannavad sind,
et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.

13Sa astud üle lõvide ja rästikute,
noored lõvid ja lohed sa lömastad.

14"Et ta minusse on kiindunud,
siis ma päästan tema;
ma ülendan tema,
sest ta tunneb minu nime.

15Ta hüüab mind appi
ja ma vastan temale;
mina olen ta juures,
kui ta on kitsikuses,
ma vabastan tema
ning teen ta auliseks.

16Pika eaga ma täidan tema
ja annan temale näha oma päästet."

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.