Liigutage!

Ma ei lenda kuigi sageli, seepärast ei olnud ma lennujaamas “inimesi sõidutava” masinavärgiga tuttav. Olles astunud suurele inimkonveierile ma rahunesin, kui see mind läbi lennujaama viis. Siis peatus see ilma hoiatamata. Vestlused soikusid. Me kõik seisime, oodates, et see hakkaks uuesti liikuma. Lõpuks ütles keegi mu selja taga: “Kõndige!” Millegipärast ei olnud see meile mõttesse tulnud. Kui kõige esimene inimene selle teate sai, hakkasime me kõik jälle edasi liikuma – vanamoelisel viisil.

Mõnikord on ka kirik nagu see liikuv kõnnitee. Jumala armust päästetuna leiame me endaga sarnaste inimestega osaduse. Kahjuks ei liigu me sageli edasi. Ainult siis, kui iga inimene kasutab oma andeid, saame üheskoos edeneda, teenides maailma, mille päästmise eest Kristus suri.

Tolle lennureisija tungiv käsk on samasugune käsk, mida me Päästja lausub igale kristlasele. Kui me oleme endise seisundi, soiku jäämise vaimsusega halvatud, ütleb Kristus meile: “Kõndige!”