Peegeldused

Möödunud aastal käisime koos abikaasaga piiblitundides, kus õpetati, kuidas siduda Piiblit oma igapäevaeluga ja olla paremad Kristuse jüngrid. Mind innustas Moosese lugu, kes peale Jumala ligiolus viibimist tuli mäest alla teadmata, et ta pale hiilgab. Kui imeline on kogeda Jumala auhiilgust niivõrd, et teised vaid lihtsalt minu juures olles tunnistaksid tema mõju minule!

Sellele mõeldes adusin, et minagi olen kogenud Jumala ligiolu. Ma olen näinud Jumala palet oma pereliikmetes. Ma olen kuulnud Jumala häält armastus- ja kaastundesõnades, mida mulle on stressi ajal lausutud. Ma olen tundnud Jumala auhiilgust maailma ilu vaadeldes. Oma elule tagasi vaadates näen ma, et Jumala käsi juhtis mind õpetajaks hakkama.

Ma olen kogenud Jumalat. Seepärast küsin ma endalt: “Kas teised näevad Jumala peegeldust mu näol või kannan ma Jumalat varjavat loori?” Ma kardan, et ka teised näevad liiga sageli loori. Selle mõistmine on pannud mind teadlikult püüdma peegeldada Jumala armastust teiste, sealhulgas lihtsalt möödujate vastu. Jumala auhiilguse peegeldamisega muudetakse meid Jumala sarnaseks.