Valatud välja, valatud sisse

Lugege 1. Saamueli 1:1-18

Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks.

Laul 62:9
Hanna tuli templisse ning valas oma viletsuse ja mured Issanda ette. Tal ei olnud lapsi, aga ta abikaasa teisel naisel olid lapsed ning too ei lasknud Hannat seda kunagi unustada. Kui innukalt valas Hanna oma mured Jumala ette? Teda jälgides arvas preester Eeli, et naine on purjus, ja noomis teda. Hanna ütles, et ta ei ole joonud ja preester käskis tal rahus minna.

Kui me avame nagu Hanna oma südame Jumalale, siis saame kõik, mis on meie sees varjul, välja valada. Kui me sellel kõigel minna laseme, vaigistab Püha Vaim meid, aidates meid puhata Jumalas, meie tõelises pelgupaigas. Me leiame lootust. “Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud” (Rooma 5:5).

Kui me valame oma viletsuse, katsumused ja hirmu Jumala ette, mässitakse meid armusse. Jumal valab me südamesse armastuse ja toob meile tervenemise.

John Eyberg (Oklahoma)

Palve

Püha Jumal, aita meid iial mitte kaotada usku Sinu tervendavasse väesse. Me palume, et Sa täidaksid meid oma õnnistatud lootusega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui me kallame oma mured välja Jumalale, siis kallab Jumal meisse lootust ja rahu.

Palve tulipunkt

Lootust meeleheites olijatele.

1. Saamueli 1:1-18
Saamueli sünd

1Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust,
Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes
oli Suufi poeg.
2Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli
Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.
3See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama
vägede Issandale Siilos; seal olid Issanda preestriteks kaks Eeli
poega, Hofni ja Piinehas.
4Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta
poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.
5Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas Hannat,
kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja.
6Ja teine naine, Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast
alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.
7Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles
Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.

8Siis küsis temalt ta mees Elkana: "Hanna, miks sa nutad ja miks
sa ei söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme
poega?"
9Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus
istmel Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,
10ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.
11Ja ta andis tõotuse ning ütles: "Vägede Issand, kui sa tõesti
vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma
teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma
annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta
pead!"
12Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
13sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta
häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
14Ja Eeli ütles temale: "Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase
enesest vein haihtuda!"
15Aga Hanna vastas ning ütles: "Ei, mu isand, ma olen vaimult
rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma
hinge Issanda ees välja valanud.
16Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii
kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!"
17Ja Eeli vastas ning ütles: "Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal
täidab su palve, mis sa temalt palusid!"
18Ja tema ütles: "Leidku su teenija armu su silmis!" Siis läks
naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.