Vilja kandes

Lugege Markuse 11:12-24

“Mina olen tõeline viinapuu... Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.”

Johannese 15:1, 4
“Kas see on vilja täis?” küsis mu sõbranna Letitia, kui ma rääkisin talle, et mu viigipuu kannab esimest korda vilja. Kuigi ma vastasin eitavalt, olin ma siiski oma avastusest vaimustuses. Mitu aastat, kui mu viigipuu oleks juba pidanud vilja kandma, kasvatas see ainult lehti.

Just nii, nagu Jeesus ei olnud rahul, et Pühakirjas mainitud viigipuu ei kanna vilja, olin ka mina oma viljatus puus pettunud. Ent edu saabus siis, kui ma istutasin puu päikeserohkemasse kohta. Lisaks sellele palvetasin ma, et puu hakkaks vilja kandma, meenutades, et Jeesus andis oma jüngritele nõu: “Olgu teil usku Jumalasse!... Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile” (Markuse 11:22, 24).

Kui saabub aeg kanda vilja Jumala teenimises, on usk muidugi võtmetegur. Jeesus kirjeldas tänases piiblisalmis, kuidas me saame ustavalt vilja kanda: “Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja” (Johannese 15:5). Minu viigipuu võib järgmisel aastal vilja kanda ja võib ka mitte. Ent ustavalt Jumalat teenides saab igaüks meist iga päev vilja kanda!

Palve

Elu andja, muuda meid, et oleksime rohkem valmis Sinu vilja kandma. Aamen.

Päeva mõtisklus

Usk Jumalasse aitab meid aastaringselt vilja kanda.

Palve tulipunkt

Aednikud.

Markuse 11:12-24
Jeesus ja viljatu viigipuu

12Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus
nälga
13ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama,
kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli
tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade
aeg.
14Ja Jeesus ütles puule: "Ärgu keegi enam iialgi söögu
sinust vilja!" Ja ta jüngrid kuulsid seda.

Jeesus ajab kaubitsejad templist välja

15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning
hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning
lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
16ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
17Ja ta õpetas ja kõneles neile: "Eks ole kirjutatud, et

minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele?
Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!"

18Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning
otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu
rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.

19Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.

Jeesus räägib usu väest

20Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni
ära kuivanud olevat.
21Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: "Rabi, vaata,
viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
22Ja Jeesus vastas neile: "Olgu teil usku Jumalasse!
23Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele:
"Kerki ja kukuta end merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub,
et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
24Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves
endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki
teile!

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.