Igavene lootus
Lugege Johannese 14:15-19
Sest mina elan ja ka teie peate elama.
Johannese 14:19
Sellest ajast peale, kui mu ema suri, olen ma mõelnud temale ja tundnud puudust temaga veedetud ajast. Õnneks olen ma ümbritsetud paljude asjadega, mis pakuvad lohutust: minu voodit kaunistab tema kätega tikitud värvikas päevatekk, minu tagaaias on roosipõõsas, mis hakkas tema aias pistikust kasvama, armastav kirjake, mille ta oli pannud minu jaoks seifiruumi kasti ja millel seisis: “Kui sa usaldad Jumalat ja käid usus, siis jõuad kaugele. Emaarmastus ei sure iial.” Suurimaks lohutajaks on aga Jeesuse Kristuse tõotus, mis andis talle nii paljudeks aastateks lootust: “Sest mina elan ja ka teie peate elama.”
Ma tean, et tunnen ka edaspidi oma emast puudust. Me mälestame neid, keda me nii palju armastame, aga usu läbi Jumalasse saame kogeda rõõmu isegi kurbuse ajal.
Ma tean, et tunnen ka edaspidi oma emast puudust. Me mälestame neid, keda me nii palju armastame, aga usu läbi Jumalasse saame kogeda rõõmu isegi kurbuse ajal.
Palve
Jumal, Sina lohutad meid meie kurvastuses ja tõstad meid üles meie meeleheites. Tänu Sulle suure lootuse eest, mida me leiame oma ülestõusnud Päästjas, kui me palume: “Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.” Aamen.
Päeva mõtisklus
Kristuse võit surma üle annab meile lootust igas südamevalus.
Palve tulipunkt
Keegi, kelle vanem on surnud.