Valgus elus

Ma olen olnud üle kümne aasta vanglas, kuid minu jaoks saabus arveteõienduspäev siis, kui mu abielu lõppes viis aastat tagasi lahutusega. See tähendas, et ma kaotasin igaveseks oma poja. See ajas mind meeleheitele. Mind jälitasid pidevalt enesetapumõtted. Ma elasin nii füüsilises kui emotsionaalses pimeduses.

Olles püüdnud palvetada, nägin ma sellele järgnenud ööl unes, et mingi tundmatu valgus parandas mu südamehaavad. Täna tean, et see valgus oli Jeesus Kristus. Selles kogemusest tänaseni palvetan ma ustavalt. Samuti astusin ma kaks korda nädalas toimuva inglisekeelse piiblirühma liikmeks. Pikkamööda on mu hingehaavad hakanud paranema, sest ma olen hakanud mõistma, mida tähendab Jumalale olla koos meiega, kui me läheme läbi oma kõige pimedamast ajast. (Vaadake Laul 23:4.)

Kui me tähistasime tänavu hiina uut aastat, sain ma tõelise üllatuse osaliseks! Minu endine naine ja poeg, keda ma ei olnud näinud viis aastat, tulid mulle külla. Kuidas seda hämmastavat armu kirjeldada? Nüüd olen ma veel sügavamalt veendunud, et Kristus on valgus, mis mind juhib ja kingib mulle helgema tuleviku. Kristus on mu elu valgus!