Kõrgem vägi, mida me vajame

Lugege Luuka 24:13-35

Aga Jeesus ütles neile: “Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma.

Luuka 24:17
Lahutus laastas mind. Ma olin üles kasvanud lahutatud vanemate lapsena ja vandusin, et minu lapsed ei pea kunagi seda valu tundma. Nüüd oli mu lootus rajada õnnelik perekond purustatud.

Kui ma aga oma südamevalus Jumala poole pöördusin, julgustas see mind olema parim üksikisa, kui ma suutsin. Lõpuks tulid mu lapsed täisajaga minu juurde elama ning ma olin õnnistatud, nähes neid rõõmsate ja õnnelikena. Siis abiellusin ma naisega, kes jagab mu usku. Tema armastus ja tark partnerlus tõid mulle tervenemise. Üheskoos oleme me terve sõbralik pere.

Laastamist, mida ma oma esimese abielu lõpus kogesin, ei saa võrrelda sellega, mida tundsid jüngrid, kui Jeesus hukati. Kadunud ei olnud ainult nende õpetaja ja sõber, vaid ka lootus, et ta taastab nende rahva iseseisvuse. Aga just nii, nagu minu kurbus muudeti õnneks, asendusid jüngrite kurvastus ja pettumine rõõmuga, kui Jeesus taas ellu äratati.

Kristus on suurem kui meie kõige rammestavam kurbus. Kui me lootused on purustatud, pakub ta meile ülestõusmise väge, meid uuendatud eesmärgi, tähenduse ja rõõmuga üles tõstes.

Palve

Aita meid, Kristus, leida Sinus jõudu, et kurbusest võitu saada, ja lootust, mis ei peta iial. Las me kanname vilja, mis toob Sinule au. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kristus kutsub meid uude lootusesse ja ellu.

Palve tulipunkt

Need, kellel on käsil lahutus.

Luuka 24:13-35
Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel

13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis
on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise
ja kõndis nendega kaasas.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17Aga Jeesus ütles neile: "Mis lood need on, mida te omavahel
veeretate teed käies?" Ja nad jäid kurvalt seisma.
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: "Sina vist üksi
oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil
seal on sündinud?"
19Ja ta küsis neilt: "Mis siis?" Nemad ütlesid talle:
"See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev
teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud
surmakohtu kätte ja risti löönud.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva
lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle
sündimist.
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal
hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud
olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda
olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud."
25Ja tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamelt
pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?"
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas
Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta,
nagu läheks ta edasi.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: "Jää meie juurde, sest
õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!" Ja tema läks sisse, et nende
juurde jääda.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta
õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema
kadus nende silmist.
32Ja nad ütlesid teineteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees,
kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?"

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.