Julgege usaldada

Lugege Matteuse 14:22-32

Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.

Heebrea 12:2
Kirikus istudes kuulsin ma tänupalvet, mille esitas üks koguduseliige uue perekonna eest, kes tuli jumalateenistusele. Kui koguduseliikmed olid varem perekonnale külla läinud, avasid nad lahkelt ukse. Ukse avamine võõrastele nõudis sellelt perelt teatud riski.

Ma mõtlesin tänasele kirjakohale Matteuse evangeeliumist, kus jüngrid kohtuvad üle vee kõndiva Jeesusega. Ma kujutasin ennast ette selles stseenis, vaatamas tohutu suurt merd oma vaatepunktist paadis. Siis kuulsin ma, et Jeesus kutsub mind, nagu ta kutsus Peetrust: “Tule!” Ma mõtlesin Peetruse usule, kes lahkus turvalisest paadist, et Jeesuse juurde kõndida, ja imestasin: “Mis ma peaksin tegema?” Tegelikult lõi Peetrus kartma ja hakkas uppuma, aga ainult pärast seda, kui ta usaldas Jeesust, et paadist lahkuda.

Jeesus palub meid usaldada oma elu tema kätte ja minna sinna, kuhu ta käsib. Kui me vaatame ja kuulame ususilmadega, siis teame, et Jeesuse vägi on meiega igal pool, kuhu me läheme.

Kui me usume Kristuse väesse, siis ei ole ükski vesi liiga sügav, et meid tagasi hoida. Seepärast astugem vette – ei, vee peale – ja järgnegem ustavalt temale, kes meid kutsub.

Palve

Tänu Sulle, Jumal, et Sa armastad meid nii palju, et kutsud meid Sinu tööd tegema. Las me kuuleme Sinu kutset, usaldades, et Sina aitad meid hirmu tundmata üle eluvete minna. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui Jumal mind täna kutsub, siis ma usun, järgnen ja usaldan.

Palve tulipunkt

Külalised minu kirikus.

Matteuse 14:22-32
Jeesus kõnnib vee peal

22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja
sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb
rahvahulkadel minna.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles
mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas
lainetega, sest tuul oli vastu.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve
peal kõndides.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid
kohkunult: "See on tont!" ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: "Olge julged, see olen
mina, ärge kartke!"
28Peetrus vastas: "Issand, kui see oled sina, siis käsi
mind tulla enda juurde vee peale!"
29Tema ütles: "Tule!" Ja Peetrus astus paadist välja
ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates:
"Issand, päästa mind!"
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni
ning ütles talle: "Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?"
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.