Võitja!

Lugege 1. Saamueli 17:37-50

Ole vait Issanda ees ja oota teda.

Laul 37:7
Ma olen ainult üheksa-aastane, kuid usk on mulle tähtis. Mulle meeldib ka jalgpalli mängida. Ma ei ole kuigi hea mängija, sest ma ei oska veel eriti hästi mängida.

Kui ma ühel päeval lööke harjutasin, mõistsin ma, et mu elu koos Jumalaga sarnaneb jalgpallimänguga. Kui mängib elu-kutseline, siis on väga raske temalt palli kätte saada. Ta söödab palli korralikult, pidevalt värava poole ja vastastest eemale liikudes.

Seda ongi Jumal mu elus. Jumal teab täpselt, kuhu mind suunata, et aidata mind eluraskusi ületada ja eesmärki saavutada. See eesmärk on armastav alistumine Jumalale ning rahu ja rõõm, mida see alistumine toob. Koos Jumalaga olen ma võitja!

Palve

Kallis Jumal, ilma Sinuta oleme me kadunud. Kui me aga lubame Sind ennast läbi elumängu juhtida, oleme alati võidukad. Me palume, nagu Jeesus meid õpetas, öeldes: “Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.” Aamen.

Päeva mõtisklus

Tema, kes mind lõi, armastab mind ja juhib mind läbi elu võidu poole.

Palve tulipunkt

Noored jalgpallurid.

1. Saamueli 17:37-50
Taavet ja Koljat

37Ja Taavet ütles: "Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi
ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest." Siis ütles
Saul Taavetile: "Mine, ja Issand olgu sinuga!"

38Ja Saul pani oma riided Taavetile selga, andis temale vaskkübara
pähe ja pani temale raudrüü selga.
39Ja Taavet pani tema mõõga enesele riiete peale vööle ja katsus
kõndida, ta ei olnud ju nendega harjunud; aga Taavet ütles Saulile:
"Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud." Ja Taavet võttis
need oma seljast ära.
40Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis
siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal
lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile vastu.
41Ja vilist tuli ning ligines üha Taavetile, ja mees, kes kandis
ta kilpi, tema ees.
42Vilist vaatas ja nägi Taavetit, aga ei pannud teda millekski,
sest too oli noor, punapalgeline ja kauni välimusega.
43Ja vilist ütles Taavetile: "Kas ma olen koer, et sa tuled mu
juurde kepiga?" Ja vilist sajatas Taavetit oma jumalate nimel.
44Siis ütles vilist Taavetile: "Tule mu juurde, ja ma annan su
liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!"
45Aga Taavet ütles vilistile: "Sina tuled mu juurde mõõga, piigi
ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli
väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.
46Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su
pea raiuksin; ja ma annan vilistite sõjaväe laibad täna lindudele
taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et
Iisraelil on Jumal!
47Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga
ega piigi abil, sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie
kätte!"

48Ja sündis, kui vilist tõusis ja tuli ning lähenes, et Taavetit
kohata, siis ruttas Taavet ja jooksis rinde poole vilistile vastu.
49Ja Taavet pistis käe pauna, võttis sealt kivi ja lingutas ning
tabas vilistit otsaette; kivi tungis laupa ja ta langes silmili maha.
50Nõnda sai Taavet vilistist jagu lingu ja kiviga; ta lõi vilisti
maha ja surmas tema; aga Taavetil ei olnud mõõka käes.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.