Piisab alati

³⁰Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle,
mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
³¹Ja Jeesus ütles neile: „Tulge omaette üksildasse paika
ja puhake pisut!”, sest tulijaid ja minejaid oli palju ja
neil polnud parajat aega süüagi.
³²Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
³³Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning
jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale
enne neid.
³⁴Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt
rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu
lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama
paljusid asju.
³⁵Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid
tema juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline,
³⁶lase nad ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse
asulatesse ja küladesse ning ostaksid endile midagi süüa!”
³⁷Aga Jeesus vastas neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad
ütlesid talle: „Kas peame minema ja ostma kahesaja teenari
eest leiba ja andma neile süüa?”
³⁸Aga tema ütles neile: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!”
Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: „Viis, ja kaks
kala.”
³⁹Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale
rohule.
⁴⁰Ja nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa.
⁴¹Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles
taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte,
et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks kala
kõigile.
⁴²Ja kõik sõid ja said kõhud täis.
⁴³Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi
ja kalu.
⁴⁴Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest.