Jumala armastuse heldus

Lugege 1. Korintose 13

Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

1. Moosese 2:15
Sel kevadel istutasin ma maguskartuleid. Igal pool aias kasvasid rohelised ja punased väädid. Ma lõikasin neid kaks korda tagasi. Sellegipoolest need muudkui kasvasid ja kasvasid. Kuumadel suvehommikutel kastsin ma iga päev aeda. Siis uhtus vesi ühel sügispäeval pinnase minema ja ma leidsin kuldpunase kartuli. See oli tõeline rõõm! Ma tõin labida ja kaevasin kogu rea üles. Väikeselt maalapilt sain ma peaaegu viis kilo kartuleid. Need kartulid olid mu perele, sõpradele ja naabritele maitsvaks küpsetatud toiduks.

Mitu nädalat hiljem kaevasin ma veel ühe rea üles ja avastasin taas maguskartuleid! Väädid olid ajanud juuri, mis andsid kogu aias kartuleid. Kartulid kasvasid melonkõrvitsate, tomatite ja baklažaanide all. Jumala küllus on hämmastav. Kui me hoolitseme Jumala andide eest ja laseme neil kasvada, annavad need rohkem, kui me suudame iial ette kujutada.

Aed on üks näide sellest, kuidas me käime usus, loodame ja armastame. Me istutame ususeemneid, hoolitseme aia eest lootuses ja jagame vilju armastusega. Siis paljundab Jumal seda kõigi jaoks, kes seda saavad.

Palve

Jumal, Sinu teod on hämmastavad. Me tahame olla osa kõigest, mida Sa teed, et hoolitseda inimeste eest Sinu maailmas. Aita meid. Aamen.

Päeva mõtisklus

Koos Jumalaga suudame teha tööd, et toita maailma – toidu ja armastusega.

Palve tulipunkt

Näljaseid toitvad teenistused.

1. Korintose 13
Armastuse ülemlaul

1
Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

2Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.

3Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi.

4Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,

5ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,

6tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle.

7Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.

8Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära.

9Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame,

10aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik.

11Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.