Õndsad on alandlikud

Ma olin just lõpetanud mitu närvilist ringi haigla parkimisplatsil, otsides kohta, kui ma nägin, et üks mees suundus oma auto poole. Ma valmistusin liikuma tema parkimiskoha poole, mida ma loomulikult enda omaks pidasin. Äkki manööverdas üks noor naine kiiresti ja osavalt oma auto mitme pargitud auto tagant välja sellele kohale, mida mina ootasin. Naine paigaldas rutakalt oma auto, heitis mulle naeratuse ja ruttas kiiresti haigla poole. Ma ei tea, mida ta oma naeratusega öelda tahtis, aga mina tõlgendasin seda vihast tulvil olles väga negatiivselt.

Hiljem oma vaiksel ajal Jumalaga mõistsin ma, et mu reaktsioon oleks võinud olla palju lahkem. Võib-olla olid naisel rasked eluprobleemid ja tema naeratus oli palve teda mõista või talle andeks anda. Olukorrast sõltumata adusin ma, et oleksin pidanud reageerima Jumalale meelepärasel viisil. Jeesus oma määratus tarkuses andis meile oma Mäejutluses juhtnöörid ja suunad, mis aitaksid meid alandlikult elada ja rohkem tema sarnased olla. Ja 1. Peetruse 5:5 loeme: “Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest ‘Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu’.”