Sisemine tuli

Lugege Jaakobuse 3:2-12

Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.

Jaakobuse 3:6
Möödunud aastal märkasin, et ma vastan inimeste küsimustele nipsakate sõnadega. Iga kord, kui keegi mind kõnetas, reageerisin ma ebaviisaka märkusega, mis tõi sageli kaasa vaidluse. Mu kalgid sõnad hakkasid mind eemale tõukama inimestest, kellest ma kõige rohkem hoolisin. Sellisest käitumis-viisist väsinuna hakkasin ma palvetama, paludes Jumalalt abi.

Ühel õhtul avasin ma Piibli Jaakobuse 3. peatüki juurest. Idee, et keel sarnaneb tulega, rääkis mu vastu. Ma mõtisklesin iga kalgi sõna üle, mida ma olin öelnud ning soovisin, et ma suudaksin oma elu tagasi kerida ja oma tegusid muuta. Ma leidsin, et kui ma räägin üks kord teistest halba, siis teen seda kogu päeva. Mu karmid sõnad levisid nagu tuli. Ent kui sõnad olid juba mu suust välja tulnud, ei saanud ma kahjuks neid tagasi võtta.

Viimaste kuude jooksul olen ma õppinud enne mõtlema ja siis rääkima, jälgides, et ma ei kahetseks seda, mis mu suust välja tuleb. Ma olen õppinud, et kui ma räägin head mind ümbritsevatest inimestest, siis väljendan sellega Jumala armastust minu sees. Teistest hästi rääkimine tõmbab mind lähemale neile, kellest ma kõige rohkem hoolin, ja ma muutun rohkem Kristuse sarnaseks.

Palve

Kallis Issand, las meie sõnad olla Sulle meelepärased. Aamen.

Päeva mõtisklus

Meie sõnad võivad teisi Jumala armastusele lähemale või sellest kaugemale lükata.

Palve tulipunkt

Need, kes õpivad oma juttu kontrollima.

Jaakobuse 3:2-12
Keele talitsemisest

2Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes,
siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
3Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile
kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
4Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse
väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
5Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte
asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
6Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie
ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema
eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
7Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate
loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
8aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut
pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
9Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi,
kes on sündinud Jumala sarnasteks.
10Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei
tohi olla, mu vennad!
11Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat
vett?!
12Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu
viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.