Me teenime Issandat

¹³Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis
on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
¹⁴Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
¹⁵Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise
ja kõndis nendega kaasas.
¹⁶Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
¹⁷Aga Jeesus ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel
veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma.
¹⁸Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi
oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil
seal on sündinud?”
¹⁹Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle:
„See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev
teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
²⁰kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud
surmakohtu kätte ja risti löönud.
²¹Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva
lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle
sündimist.
²²Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal
hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
²³Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud
olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
²⁴Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda
olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.”
²⁵Ja tema ütles neile: „Oh te mõistmatud ja südamelt
pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
²⁶Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?”
²⁷Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas
Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
²⁸Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta,
nagu läheks ta edasi.
²⁹Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest
õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende
juurde jääda.
³⁰Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta
õnnistas ja murdis ning andis neile.
³¹Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema
kadus nende silmist.
³²Ja nad ütlesid teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees,
kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?”