Ma olen kurb

Lugege Johannese 11:27-37

Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.

Laul 34:19
Mu õemehel diagnoositi süvenev ajukahjustus. Mees, keda mu õde on armastanud rohkem kui nelikümmend aastat, oli kustumas. Oma kirjas iseloomustas mu õde oma abikaasa süvenevaid haigusnähtusid: hallutsinatsioonid, unetus, meelte-segadus ja hirm. Õde lõpetas oma kirja sõnadega: “Ma olen kurb.” Kurb – milline väike sõna väljendamaks tema ahastust, hirmu ja lootusetust!

Kuidas me peaksime kristlastena kurbust kõnetama? Kas me peaksime selle omaks võtma või teesklema, et seda ei ole olemas? Kas kurb on hea olla? Kas kurvastuses võib leida lootust?

Jeesus mõistab kurbust. Jeesust liigutas Maarja kurvastus oma venna surma pärast ja ta nuttis (Johannese 11:33-35). Ketsemani aias ütles ta: “Mu hing on väga kurb surmani” (Matteuse 26:38). Meie kurbuses Issand embab meid ja nutab koos meiega.

Meie kurvastuse keskel annab Jumal meile lootust. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära” (Johannese 16:22). “Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine” (Laul 16:22). Oma kurbuses ei ole me kunagi üksi. Jumal on meie lähedal ja lohutab meid.

Karen Perez (Georgia)

Palve

Kallis Jumal, me palume õnnistust nendele, kes on kurvad. Lohuta neid ja taasta neis oma rõõm. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal tunneb ja mõistab meie kurbust.

Palve tulipunkt

Need, kes kurvastavad.

Johannese 11:27-37
Jeesus äratab Laatsaruse surnuist

27Marta ütles talle: „Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias,
Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.”
28Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde
Maarjat: „Õpetaja on siin ja kutsub sind.”
29Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde,
30sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal
paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud.
31Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas,
nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle,
arvates, et ta läheb hauale nutma.
32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda
nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: „Issand, kui sina oleksid
olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.”
33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas,
ärritus ta vaimus ja võpatas
34ja ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid talle:
„Issand, tule ja vaata!”
35Jeesus nuttis.
36Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas ta teda armastas!”
37Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes on avanud pimeda
silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?”

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.