Suhtlemise õppetund

Ükskord paluti mind minna haiglasse vaatama vanemat naist, kes oli kõnevõime kaotanud. Kui ma palatisse astusin, naeratas ta soojalt ning palus käeliigutusega lähemale tulla ja istet võtta. Siis osutas ta väikesele punasele piiblisalmide raamatule oma laual.

“Kas te soovite, et ma loeksin teile tänast päeva mõtisklust?” küsisin ma. Naine noogutas ja ma hakkasin lugema Matteuse 12:36-37 sõnu: “Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud, sest su sõnadest mõistetakse sind süüdi.” “Naise jaoks on need sõnad selles olukorras julmad,” mõtlesin ma.

Kui ma lõpuks lugemise lõpetasin, tõstis naine aeglaselt palveks kokkupandud käed. Siis liigutas ta oma käsi õhus üles-alla. Ta andis võimsa pildi Jumala poole palvetamisest!

“Kas te tahate öelda, et Jumal kuuleb teie palvemõtteid?” küsisin ma. Ta noogutas, võttis mu käe ja pigistas seda õrnalt.

Ma sain tõeliselt kauni õppetunni. Jumal mõistab meie palveid igas olukorras ja näitab meile, kuidas jagada armastust kõigiga, keda kohtame, isegi siis, kui me ei suuda rääkida.