Jumala käte vahel

Lugege Markuse 4:36-41

Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.

Laul 46:2
Kui palju kordi me oleme pannud oma lapsi voodisse ja öelnud head ööd, eeldades, et nad magavad hommikuni, ainult selleks, et nad metsiku äikesetormi ajal meie magamistuppa tormavad? Me paneme neile käed ümber ja hoiame neid enda lähedal ning varsti jäävad nad uuesti magama. Lapsed otsivad kaitset, kohta, kus nad teavad, et on turvatud ja kaitstud.

Nagu tormist hirmutatud lapsed tunneme meiegi sageli kabuhirmu ja kannatame väga, kui puutume kokku elutormide ja -katsumustega. Aga ka meil on kindel koht, varjupaik vägevas Jumalas, kelle käed meid embavad.

Tänases kirjakohas, kui Jeesus ja jüngrid astusid paati, “tõusis kange tuulispea” ja jüngrid mõtlesid, et nad hukkuvad. Siis vaigistas Jeesus tormi. Jeesusel on samasugune vägi vaigistada meie elutormid ja pakkuda oma armastavate käte vahel meile varjupaika.

Palve

Issand Jeesus, aita meid pöörduda oma hirmude vaigistamiseks Sinu poole. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui saabuvad tormid, saame me turvaliselt Issanda käte vahel puhata.

Palve tulipunkt

Lapsed ja nende turvalisus.

Markuse 4:36-41
Jeesus vaigistab tormi

36Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu
ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
37Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii
et paat juba täitus veest.
38Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad
äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et
me hukkume?”
39Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää
vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
40Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei
ole usku?”
41Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema
küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.