Elu pärast surma

Naise nimi oli Tee. Ta oli mitu korda olnud põetusravi osakonna patsient, kus ma käin vabatahtlikuna musitseerimas. Opereerimatu kasvaja naise selgroos imes pikkamööda tema jõu, tema elutee hakkas lõpule jõudma. Ta lamas spetsiaalsel õhkvoodil, nägu loid ja tundetu. Koos temaga olid palatis ta abikaasa ja kaks väikest last, samuti ta ema ja õed ning mitu sõpra. Ma võtsin oma puuflöödi ja mängisin talle ühe pala. Kui kõlas viimane noot, lahkus Tee siit elust. Ta oli ainult kahekümne kaheksa aastane. Enamik ütleks, et Tee suri noorelt.

Kui Jeesuse järgijad nägid teda suremas, mõtlesid nad tõenäoliselt sedasama. Ma olen kindel, et nad mõtlesid, et see on loo lõpp, aga meie teame, et see ei olnud. Kuna Jeesus võitis surma, elab ta täna meie elus ja südames.

Ka Tee lugu ei lõppenud. Ta elab edasi oma kahes tütres ja armastuses, mida ta pere tema vastu tundis. Ta elab edasi igaveses elus, mis on meile tõotatud Jeesuse Kristuse kaudu.