Tule välja!

Lugege Johannese 11:28-44

Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: “Laatsarus, tule välja!” Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: “Päästke ta lahti ning laske tal minna.”

Johannese 11:43-44
Meie majal lasus hüpoteek, ma ei suutnud arveid tasuda, mulle keelduti andmast riigipoolset abi ja mul oli kolm väikest last ülal pidada. Ma olin vihane ja hirmul. Ma tundsin end emotsionaalselt ja vaimselt surnud.

Kui ma palusin meeleheitlikult Jumalalt abi, siis tundsin, et Jumal ütles mulle, nagu Kristus käskis Laatsarust: “Tule välja!” Läbi pisarate kogesin ma Jumala armastavat sosinat: “Sul ei ole vaja häbi tundes peitu pugeda. Räägi sellest olukorrast oma sõpradele ja pereliikmetele. Mina aitan sind sellest läbi.”

Jumalasse uskudes adusin ma, et minu hirm hukkamõistu ees oli mõistetamatu. Ma rääkisin oma olukorrast sugulastele ja kristlastest sõpradele ning sain tuge ja armastust. Nad aitasid mul hirmust ja häbist vabaneda. Esimest korda paljude aastate jooksul olin ma vaba. Teades, et Jumal oli ja on alati olnud mu kõrval, suutsin ma edasi liikuda.

Igal ajal, kui me oleme viha, häbi või hirmu kütkes, saame hüüda Jumala poole ja uskuda, et Jumal on meiega. Me oleme vabaks lastud. Meid ootab imeline maailm ning inimesed, kes meid armastavad ja vajavad.

Palve

Kallis Jumal, vabasta meid häbist ja hirmust ning juhi meid uude ellu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal kutsub meid hirmuja häbihauast välja uude ellu.

Palve tulipunkt

Majandusraskustes vaevlejad.

Johannese 11:28-44
Jeesus äratab Laatsaruse surnuist

28Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde
Maarjat: „Õpetaja on siin ja kutsub sind.”
29Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde,
30sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal
paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud.
31Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas,
nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle,
arvates, et ta läheb hauale nutma.
32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda
nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: „Issand, kui sina oleksid
olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.”
33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas,
ärritus ta vaimus ja võpatas
34ja ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid talle:
„Issand, tule ja vaata!”
35Jeesus nuttis.
36Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas ta teda armastas!”
37Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes on avanud pimeda
silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?”
38Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas
ja kivi oli selle peal.
39Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!” Surnu õde Marta ütles talle:
„Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.”
40Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid,
näeksid sa Jumala kirkust?”
41Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja
ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud.
42Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin
seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et
sina oled minu läkitanud.”
43Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule
välja!”
44Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade
ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti
ning laske tal minna!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.