Harjutage, harjutage, harjutage

Ma mäletan, kui Megan alles hakkas klaverimängu õppima. Ta läks närviliseks, sest ta lihtsalt ei suutnud istet võtta ja laulu mängida. Ta pidi tundide kaupa harjutama. Lõpuks hakkaski ta hästi mängima. Nüüd suudab ta palju erinevaid lugusid esitada. Mõnikord mängib ta siis, kui ma kööki koristan, ja mulle meeldib teda kuulata! Kui ta jätkab harjutamist, hakkab ta iga päev järjest paremini mängima.

Mõnikord seame me oma usule samasugused ebarealistlikud ootused. Me võtame Kristuse vastu oma Päästjaks ja mõtleme, et meil peaks otsekohe olema täiuslik elu. Me eeldame, et meie usk peaks olema piisavalt tugev, et liigutada mägesid. Aga just nagu klaverimäng, vajab usus küpsemine harjutamist. Usk on nagu lihas, millega tuleb tööd teha, et see kasvaks ja jääks tugevaks. Mida rohkem me loeme Piiblit ja veedame palves aega Jumalaga, seda tugevamaks saab meie usk. Nagu ütleb laulik, on Jumala Sõna mahe meie suulaele, nagu mesi meie suule. (Vaadake Laulud 119:103). Jumala Sõna aitab meid püsida õigel teerajal. Pidevalt harjutades õpime me paremini oma Issandat ja Päästjat tundma.