Suur reede

Lugege Markuse 15:16-37

“See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks.”

Luuka 22:19
Ma õpin kristlikus ülikoolis ja pidin hiljuti lugema artiklit füsioloogilistest muutustest, mida Kristus võis oma risti-löömise ajal kogeda. Püha nädal on aeg meenutada, et Kristus suri meie pattude eest, aga enamiku ajast olen ma vaid ähmaselt teadlik tema surma reaalsusest. Kristuse piina ja füüsilise alandamise tundidest lugedes ei suutnud ma vastu pidada, vaid nuuksusin: “Jumal, tee sellele lõpp!” Mina vaid lugesin sellest. Mida pidi küll Jeesuse ema tundma? Mida pidi Jumal tundma?

Selline kohutav julmus täitis mind sügava kurbusega. Samal ajal voolas minusse tänu, sest ma teadsin, et Kristus valis ise selle kohutava ristisurma. Mõeldes sellele, mida ütles Jeesus viimsel paasasöömaajal: “Seda tehke minu mälestuseks”, mõistsin ma, et me ei pea mäletama ainult seda, kes Jeesus oli, vaid ka seda, kuidas ja miks ta suri. Ma olen talle tohutult tänulik.

Palve

Kallis Jumal, me oleme täidetud kurbusega valu ja kannatuste pärast, mida Jeesus kannatas, et meie võiksime elada. Me oleme tänulikud tasuta päästeanni eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainu-sündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Johannese 3:16).

Palve tulipunkt

Tagakiusamise all kannatajad.

Markuse 15:16-37
Pilaatus mõistab Jeesuse surma

16Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue - see tähendab
kohtukotta - ja kutsusid kokku terve väesalga.
17Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe
pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,
18ning hakkasid teda teretama: „Tervist, juutide kuningas!”
19Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale
ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.
20Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt
purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.
21Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene
Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.
22Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on
tõlgitult Pealuu paik.
23Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.
24Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel,
heites liisku nende üle, kes mida saab.
25Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.
26Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
27Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta
paremale ja teise vasemale käele.
28[Siis läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka
arvatud.”]
29Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes:
„Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!
30Päästa iseennast ja astu ristilt alla!”
31Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos
kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, iseennast
ei suuda päästa!
32Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla,
et me näeksime ja usuksime!” Ka need, kes temaga koos olid risti
löödud, teotasid teda.
33Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa
kuni kella kolmeni pärast lõunat.
34Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii,
Eloii, lemaa sabahtani?” - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal,
miks sa mu maha jätsid?”
35Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: „Ennäe, ta
hüüab Eelijat appi!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.