Rõõmus ülestõusmispühade üllatus

Lugege Johannese 20:1-18

Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva vara-hommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.

Johannese 20:1
Kui ma olin väike tüdruk, peitsid mu vanemad ülestõusmispühade korvid ebatavalistesse kohtadesse. Ma ärkasin üles ja käisin mulle jäetud juhtlõngade põhjal kogu maja läbi, siis läksin õue ja isegi lauta. Mõistatustesse peidetud sõnumid õhutasid mind kummalistesse kohtadesse vaatama. Ma leidsin oma korvi triikimisvahendite kapist, autost või koguni heinapalli tagant. Pühademaiustused valmistasid mulle palju rõõmu!

Ülestõusmispühad tähistavad üllatavatesse kohtadesse peidetud rõõmusõnumit. Kes võiks arvata, et surnuaiast võib avastada uue elu? Kes eeldab, et pisarad muutuvad rõõmuks? Kes kujutab meeleheites olles ette andekssaamist? Ülestõusmis-püha hommikul avastasid naised oma kurbuse ja pisarate keskelt ülestõusnud Kristuse.

Aeg-ajalt me mõtleme, et Jumal on meid unustanud, aga Jumal tõotab, et ta leiab meid üles isegi maailma kõige pimedamatest orgudest ja kaugematest nurkadest. Me ei peaks üllatuma, kui avastame Jumala igal pool, kus me hädas olles viibime. Haiglapalatites, hirmuhetkedel, eriarvamuste ja segaduse ajal hämmastab Jumal meid armu ja armastusega. Ülestõusmispühad meenutavad meile, et meil oleks avatud süda ja vaim ning siis saamegi näha Jumalat ebatavalistes kohtades. Rõõmustagem, sest ülestõusnud Kristus on meiega täna ja iga päev. Halleluuja!

Susan J. Foster (Connecticut)

Palve

Kallis elu Jumal, pane meid üllatuma. Ava me silmad, süda ja vaim Sind ebatavalistes kohtades ära tundma. Aamen.

Päeva mõtisklus

Otsige Jumala armastust ebatavalistest kohtadest.

Palve tulipunkt

Avastada Jeesuse Kristuse rõõmu.

Johannese 20:1-18
Naised leiavad tühja haua

1Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,
kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri
juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: „Nad on Issanda hauast
ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
3Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis
Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse.
6Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse
ja nägi maas olevaid surilinu
7ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud
koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena
oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.
11Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda
nuttis, vaatas ta kummargil hauda
12ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli
pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,
13ja need ütlesid talle: „Naine, miks sa nutad?” Tema vastas neile:
„Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
14Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust
seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.
15Jeesus ütles talle: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?”
Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: „Isand, kui sina oled
ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon
ta ära.”
16Ja Jeesus ütles talle: „Maarja!” Too pöördus ümber ja ütles
talle heebrea keeles: „Rabbuuni”, see tähendab „Õpetaja”.
17Jeesus ütles talle: „Ära puuduta mind, ma ei ole
veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle
neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie
Jumala juurde.”
18Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: „Ma olen näinud
Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.”

Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.