Sihtmärgi poole minnes

Igal suvel saabuvad Suurbritanniast ja välismaalt jalgratturid, et osaleda minu kodukohas seitsmekümne miili rallis mööda maateid, mis algab ja lõppeb meie kiriku juures. Sel aastal hommikusele jumalateenistusele minnes segunesin ma kokku-tulnud inimestega. See oli põnev! Nii täiskasvanud kui lapsed hüüdsid, lehvitasid ja hüplesid iga kord, kui mõni väsinud võistleja ületas finišijoone. Neid tervitas Šoti kilti kandev toru-pillimängija. Kui jalgratturid lõpetasid pika, raske marsruudi, tundsid nad kergendust ja rahuldust.

Hiljem mõtlesin ma sellele vaatepildile ja tundsin ära, kui selgesti see illustreeris Heebrea 12:1-3. Jalgratturid sõitsid kergelt. Mitte miski ei aeglustanud nende tempot, isegi nende riided olid pingul ümber keha. Kui nad teele asusid, oli neil vaid üks eesmärk: lõpetada võistlus sõltumata väljakutsetest, mida see kaasa tõi.

Me ei tarvitse olla jalgratturid või jooksjad, aga kõik, kes kuuluvad Jeesusele, võistlevad üheskoos. Julgustagem üksteist mitte kõrvalteele sattuma või alla andma. Selle asemel kinnitagem oma silmad Jeesusele, kes teab iga väljakutset, millega me kokku puutume. Tema juhib meid finišisse, kus “suur pilv tunnistajaid” (Heebrea 12:1) ootab, et meid koju jõudes tervitada!