Kroonita kuningas

Palju aastaid tagasi peatus suure rahvusvahelise kirikukonverentsi ajal meie kodus mitu nädalat armas Hazeli nimeline naine Sri Lankalt. Avajumalateenistusest võttis osa ka Norra kuningas ning nagu meil on tavaks, tõusis kahest tuhandest inimesest koosnev kogudus püsti ja tervitas teda. Kuningas Olav oli tagasihoidlik mees ja ta saabus oma tavalises lihtsas hallis ülikonnas.

Tol õhtul koju saabudes oli Hazel väga vaikne. Kui mu ema mainis, et see oli väga tore, et kuningas osales jumalateenistusel, vastas Hazel: “Jah, kõik oli väga tore, aga ma lootsin, et ta kannab krooni.”

Kui Jeesus palmipuudepühal Jeruusalemma suundus, ei kandnud ta krooni, kuigi rahvas tervitas teda: “Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel!”

Kuningate Kuningas, Jeesus, ei vaja krooni, et teda ära tuntaks. Kui ta elas meie maailmas, siis kõndis ja rääkis ta tavaliste inimestega ning puudutas neid. Ta oli üks neist. Jeesus on ka praegu meie lähedal, olles armastav kaaslane igaühele, kes teda otsib, õpetades meid olema alandlikud teenijad.