Meenutades

Lugege 2. Moosese 12:14-19

Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: “See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks.”

Luuka 22:19
Kui me palju aastaid tagasi abiellusime, siis võeti meie laulatus ja õhtune vastuvõtt videosse. Hiljuti vaatasime uuesti seda videot. Hämmastav, kui palju üksikasju oli meelest läinud, kuigi me rääkisime aastate jooksul sageli oma laulatusest.

Mitmel pool Piiblis käsib Jumal inimesi teha selliseid asju, mida tulevased põlvkonnad võiksid tähtsate sündmustena meenutada. Jumal seadis sisse paasapühade söömaaja, et Iisraeli rahvas meenutaks Egiptusest pääsemist. Ohverdamine meenutas heebrealastele nende pattusid ja võimalikku andeksaamist.

Jeesus käskis oma jüngreid püha õhtusöömaaega pidades meenutada tema surma ja ohvrit. Esimesed jüngrid tähistasid seda reeglipäraselt. Ei ole kahtlust, et nad keskendusid sellele, kuidas sündmused mõjutasid nende elu ja meenutasid sõnu, mida Jeesus oli nende hulgas olles lausunud.

Kui tähtis on see, et lisaks igapäevasündmuste meenutamisele võtame me ka aega, et meelde tuletada ja teistele rääkida, mida Jumal on meie heaks teinud.

Palve

Kallis mineviku, oleviku ja tuleviku Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa oled meie heaks teinud ning me palume, et Sa aitaksid meid alati Sinu headust ja armastust meeles pidada. Aamen.

Päeva mõtisklus

Täna meenutan ma seda head, mida Jumal on minu heaks teinud.

Palve tulipunkt

Ajaloolased.

2. Moosese 12:14-19
Paasapüha söömaaja seadmine

14See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda
pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval
kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest
päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse
Iisraelist.
16Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu
seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha
ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!
17Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel
päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage
seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!
18Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba
kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks,
kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest,
olgu võõras või maa päriselanik.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.