Lihtsad ülesanded

Lugege 1. Korintose 4:8-13

Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad, ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu. Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. ... Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud.

1. Korintose 4:11-13
Mõnikord olen ma hämmastunud, kuidas isegi kõige lihtsamaid tegusid hüvitatakse. Ka meile mittevajalikud asjad võivad olla teistele inspiratsiooniallikaks. Ühel hommikul viisin ma vanad “Päevasõna” eksemplarid ja mõned usu-brošüürid kohalikku misjonimajja. Need pandi lauale, et enne-lõunasele teenistusele tulevad inimesed saaksid neid võtta.

Kui ma ootasin, et turvaväravad lahti tehtaks, vaatasin ma kodutuid, kes seal koos minuga seisid, ja mõtisklesin, kas keegi neist võtab raamatukesi, et neid isegi oma raskes olukorras lugeda. Kas nad jagaksid neid teistele tänaval elavate inimestele?

Sama päeva õhtul helistas mulle misjonimaja kaplan. “Kõik sinu toodud materjalid võeti mõne minuti jooksul ära. Suur-suur aitäh,” hüüatas ta.

Jumal kasutab meie väheseid annetusi millekski uueks, sageli viisil ja kohtades, mida me ei suuda kunagi ette kujutada.

Palve

Kallis Jumal, tänu Sulle võimaluste eest oma ligimesi teenida. Aita meid levitada Sinu armastust ja sõna inimestele, keda me täna kohtame. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas saavad mu korduvaks kasutamiseks mõeldud jõu-pingutused olla eluandvad?

Palve tulipunkt

Kodutud meie kogukonnas.

1. Korintose 4:8-13
Vastutus Jumala ees

8Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud,
juba te valitsete ilma meieta kuningatena! Jah, kui te tõesti
oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad!
9Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige
viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil
kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele.
10Meie oleme Kristuse pärast arutud, aga teie olete arukad
Kristuses; meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad; teie olete
aulised, aga meie oleme autud.
11Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad,
ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu.
12Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid
sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me
kannatame ära,
13kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme
nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.