Muudetud vaim

Lugege 2. Timoteose 1-7

Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.

2. Timoteose 1:7
Meie perekonnas avaldub ärevus. Mu ema kannatas depressiooni ja paanikahäirete käes, mis pani mind tundma, et ta on emotsionaalselt endasse tõmbunud ja tundetu. Ent 1970. aastatel ei olnud depressioon kui haigus laialt mõistetav. Me lihtsalt võtsime omaks, et meie vaikne ema, kes meile süüa tegi, koristas ja õmbles, naeris või koguni naeratas väga harva. Ta ei kurtnud kunagi, üksnes kannatas.

Üsna noorena olin ma õnnelik, et sain oma süngest kodust lahkuda. Kuid aastaid hiljem, olles pereema ja edukas töötaja, leidsin ma, et ka minul ilmnesid samasugused vaimsed nähud. Kui tekkis mure või kriis, tõmbusin ma pingule ja kaldusin paanitsema. Ma uskusin pidevalt, et varsti juhtub mingi õnnetus. See pinge tõi kaasa kokkuvarisemise. Ühel päeval ei suutnud ma hirmu pärast liikumatuna voodist välja tulla. Arst kirjutas mulle ravimid ja kuigi need aitasid, tahtsin ma paluda Jumalalt tervenemist. Ma tundsin ära vaimsed harjumused, mis vajasid muutmist, ja uskusin, et Jumala vägi teeb mind vabaks.

Ma hakkasin Jumala Sõna üle mõtisklema. “Jumal ei ole ju mulle andnud hirmu vaimu,” kordasin ma ikka ja jälle, kui mind valdas paanikahoog, mis pani mu südame pekslema. Peagi tundsin ma, kuidas minust voolas üle rahu, Jumala väe ja armastuse rahu ning terve vaim. Aastaid hiljem võin ma kinnitada, et Jumal andis mulle tõepoolest terve vaimu. Nüüd kogen ma harva ärevust ja kui see juhtub, meenutan ma seda salmi.

Palve

Kallis Jumal, meie Abiline, tänu Sulle, et Sa peletad meie hirmu ning tood rahu meie häiritud mõistusesse ja südamesse. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala rahu aitab eluväljakutsetega silmitsi seista.

Palve tulipunkt

Ärevushäirete käes kannatajad.

2. Timoteose 1-7
Tervitus ja tänu

1Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel selle elu
tõotust mööda, mis on Kristuses Jeesuses, -
2armsale pojale Timoteosele: Armu, halastust ja rahu Jumalalt
Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!
3Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta
südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpalvetes
ööl ja päeval,
4ning igatsedes sind näha, kui mulle tulevad meelde sinu pisarad, et ma
saaksin täis rõõmu,
5mäletades sinu siirast usku, mis esmalt elas sinu vanaemas Loises
ja sinu emas Eunikes ja nüüd - selles olen ma veendunud - elab ka
sinus.
6Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala
ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.
7Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse
ja mõistlikkuse vaimu.
8Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi,
vaid kannata koos minuga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil,

9kes on meid päästnud
ja kutsunud püha kutsega,
mitte meie tegude järgi,
vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi,
mis meile on antud Kristuses Jeesuses
enne igavesi aegu,

10nüüd on aga saanud avalikuks
meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi,
kes on kõrvaldanud surma
ning on evangeeliumi kaudu
toonud valge ette elu ja kadumatuse,


11mille kuulutajaks ja apostliks ning õpetajaks mind on seatud.
12Sel põhjusel ma ka kannatan. Ent ma ei häbene, sest ma
tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen veendunud, et tema on
vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani.
13Võta terve õpetuse eeskujuks see, mida sa minult oled kuulnud
usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses!
14Seda head, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abil,
kes meis elab.
15Sa tead seda, et mulle on pööranud selja kõik, kes on Aasias,
nende seas Fügelos ja Hermogenes.
16Issand andku halastust Onesiforose kodule, sest tema on mind
sagedasti kosutanud ega ole häbenenud mu ahelaid,
17vaid kui ta juhtus Rooma, otsis ta mind hoolega ning leidis
üles.
18Issand andku talle leida halastust Issanda käest oma päeval!
Ja kui palju ta on abistanud mind Efesoses, tead sina kõige paremini.

1Sina siis, mu poeg, saa vägevaks armus, mis on Kristuses Jeesuses!
2Ja mida sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate kuuldes, see
anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.
3Kannata koos minuga kurja nagu Kristuse Jeesuse tubli sõdur!
4Ükski, kes on sõjateenistuses, ei seo end argielu askeldustega,
kui ta tahab jääda meelepäraseks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud.
5Ja kui keegi võistleb, ei saa ta ometi võidupärga, kui ta ei
võistle korrakohaselt.
6Tööd rügav põllumees peab esimesena saama osa viljast.
7Mõtle sellele, mis ma ütlen! Küll Issand annab sulle arusaamist kõiges.
8Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist,
kes põlvneb Taaveti soost! See on evangeelium,
9mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni
roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais.
10Seetõttu ma talun kõike äravalitute pärast, et ka nemad saaksid
pääste Kristuses Jeesuses igavese kirkusega.
11Ustav on see sõna:
Kui me oleme surnud koos temaga,
siis ka elame koos temaga,

12kui me jääme püsima vaevas,
siis valitseme koos kuningatena,
kui me tema salgame,
siis salgab ka tema meid,

13kui me oleme uskmatud,
jääb tema ometi ustavaks,
sest ta ei saa ennast salata.

14Seda tuleta neile meelde, vannutades Jumala ees, et nad ei peaks
sõnasõda - sellest pole mingit kasu, see vaid hukutab kuulajad.
15Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel
pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.
16Labastest tühijuttudest hoidu aga eemale! Nende rääkijad ju
lähevad aina kaugemale jumalakartmatuses
17ja nende sõna levib otsekui vähktõbi. Nende seast on
Hümenaios ja Fileetos,
18kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba
toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.
19Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser:
„Issand tunneb omi” ja „Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda
nime”.
20Aga suures majas ei ole üksnes kuld- ja hõbeastjaid, vaid neid
on ka puust ja savist - osa auliseks, osa autuks tarbeks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.