Tema tiibade all

Minu vanavanemad kasvatasid leghorni kanu, kellel olid lumivalged suled ja erepunased lotid. Mõnikord vaatasin ma lapsena, kuidas kana kükitas maa peal, nagu oleks päevakuumuse eest puhanud. Kui ta lõpuks püsti tõusis, tulid tema alt rüseledes välja pisikesed tibud ja seadsid ennast tema taga sisse. Tibud järgnesid kanale igale poole, kuhu ta läks ning kui ta peatus ja ajas tiivad laiali, vudisid nad taas tema külje alla. Nende tibude jaoks oli kanaema tiibade all kõige turvalisem koht.

See lapsepõlves nähtud pilt on mulle andnud arusaama Jeesuse sõnadest. Ta väljendas rahvahulgale oma kurvastust Jeruusalemma pärast, sest nad olid hüljanud kõik prohvetid, keda Jumal oli neile saatnud. Siis ühel hetkel hüüdis ta: “Jeruusalemm, Jeruusalemm ... Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud” (Matteuse 23:37).

Me elame stressirohkes maailmas, mis tundub meid alla suruvat. Meie Issand kutsub meid teda usaldama ja kaitse saamiseks tema käte vahele jooksma.