Kaugemale vaadates

Ma töötan koos isast ja pojast koosneva hooldusmeeskonnaga. Isa on rõõmsameelne ja heatujuline, tööd tehes ta naeratab alati. Poeg on tusane, vaikne, masendunud tüüp ja ma tunnistan, et olen kujundanud temast ebasoodsa arvamuse. Ühel päeval olin ma lõunavaheajal koos isaga puhketoas. Ma küsisin, kuidas ta pojal läheb. Ta ütles: “Oh, tal läheb paremini.” Ma küsisin: “Mida sa paremini all mõtled?” Isa rääkis mulle, et ta poeg oli vaid aasta tagasi kaotanud oma noore naise. Naisel oli kasvaja, nad olid olnud vaid ühe aasta abielus ja pojal on raske aeg.

Isa sõnad panid mind mõtlema, kui kiiresti ja kergesti me mõistame teiste üle kohut, neist mitte midagi teadmata. Mõnikord me isegi räägime oma arvamuse teistele edasi, teadmata, mida need inimesed võisid läbi elada.

Igaühel on lugu, ükskõik, kas me seda teame või mitte. Matteuse 7:3 meenutab mulle, et Kristuse järgijana pean ma oma suhetes perekonna, sõprade ja tuttavatega välimusest kaugemale vaatama ning kõigiga Jumala armastust jagama.