Kuldreegel

Telefonile vastanud töötaja hääl oli tugeva aktsendiga. Kui ta mu andmeid – nime, aadressi, arve numbrit – küsis, tundus ta närviline ja ebakindel. Ta jättis mind eelnevalt hoiatamata ootele. Ma sain äärmiselt pahaseks ning kui ta palus mul mitu korda oma tellimust korrata, kaotasin ma lõpuks kannatuse, palusin tal mu tellimus tühistada ja lõpetasin kõne (kavatsedes tagasi helistada ja saada keegi kompetentsem minu tellimust vastu võtma). Siis tabas mind mõte. “Võib-olla on ta vastne immigrant ja see on ta esimene tööpäev.” Kui ma oleksin olnud temaga kannatlikum, siis oleksin andnud talle rohkem enesekindlust ja aidanud õppida, kuidas ilma närvitsemata tööd teha.

Siis meenus mulle, mida ütles Jeesus selle kohta, mida me teeme tema kõige pisemate vendade või õdede heaks. (Vaadake Matteuse 25:31-40.) Ma mõtlesin: “Mis siis, kui ma oleksin rääkinud Jeesusega ja temaga niimoodi käitunud?”

Mul oli juba liiga hilja selle töötaja ees vabandada, teades, et oleks võimatu saada seda inimest uuesti minu helistamisele vastama. Ma sain vaid paluda Jumalat, et ta annaks mulle minu hoolimatuse andeks, ja palvetada, et ma kohtleksin tulevikus teisi nagu Jeesuse pereliikmeid.