Alustage taas uuesti

Lugege Joona 1:1-17

Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse.

Joona 3:3
Käeshoitav elektrooniline mäng, millega mulle meeldib mängida, kasutab häälkäsklusi. Konkreetsete tegevuste sooritamiseks järgib mängija käsklusi ning tema mäng paraneb.

Sellega mängimine meenutab mulle elu. Mängus toetuvad mängijad häälkäsklustele, mis ütlevad meile, mida teha. Ja kui me tahame olla ustavad, siis toetume oma elus Jumalale, kes ütleb meile, mida teha. Nii mängus kui ka elus ei ole alati kerge käske järgida.

Ja mäng meenutab mulle elu veel ühel viisil. Kui te teete mängus vea, siis võite alati uuesti alustada. Ka elus, kui me teeme vea, võime me alati Jumalalt andeks paluda ja uuesti alustada.

Tõenäoliselt ei olnud Joonal lihtne oma elu katkestada ja minna Niinevesse teistele Jumalast rääkima. Ka meil ei tarvitse olla kerge Jumala käske järgida. Kui me aga kuulame Jumalat ja püüame teha seda, mida Jumal ütleb, siis on meil igavene elu.

Palve

Kallis Issand, palun aita meid järgida Sinu käske isegi siis, kui see ei ole kerge. Me palume, nagu Jeesus meid õpetas: “Isa. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu. Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva, ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu. Ja ära lase meid sattuda kiusatusse.” Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui me teeme vigu, siis pakub Jumal meile uut algust.

Palve tulipunkt

Noorsugu.

Joona 1:1-17
Joona põgeneb Issanda eest

1Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
2„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta
sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!”
3Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks
alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis
sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda
silma alt ära.
4Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes
suur torm ja näis, et laev hukkub.
5Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad
heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga
Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas
sügavasti.
6Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad
nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest
jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!”
7Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime
teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku
ja liisk langes Joonale.
8Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see
õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su
kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?”
9Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat,
taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.”
10Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: „Miks sa
seda tegid?” Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest
põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud.
11Ja nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri
võiks meie poolest rahuneda?” Sest meri hakkas üha enam mässama.
12Ja ta vastas neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb
meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu
pärast.”
13Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei
suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama.
14Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand,
ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära
pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule
meelepärane!”
15Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere
raev.
16Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid
Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.