Vesi janusele

Lugege Johannese 4:1-26

Mul oli janu ja te andsite mulle juua.

Matteuse 25:35
Kui ma ühel kuumal, niiskel suveõhtul oma terrassil istusin, kuulsin ma, kuidas pakiauto meie tänavale pööras. Ma jälgisin, kuidas autojuht koputas mu naabri uksele. Mary tervitas teda naeratusega, võttis väikese paki vastu ja lausus siis: “Kas te sooviksite klaasi külma vett?” Autojuht võttis naise lahke pakkumise meelsasti vastu.

Kui see kristliku armastuse ja teenimise stseen mu silme ees lahti rullus, meenus mulle, kuidas Jeesus oli öelnud, et tema riigis hinnatakse inimesi nende halastustegude järgi, näiteks janusele juua andmine. Ta selgitas, et see oli nagu temale endale juua andmine. Kui auto minema sõitis, läksin ma naabri juurde ja tänasin Maryt tehtu eest. Mary ütles mulle: “Pärast seda, kui juht oli mind tänanud, lausus ta: ‘Jumal õnnistagu teid.’ Mina ütlesin talle, et ma usun Jeesusesse ja mees vastas, et tema samuti.”

See jutuajamine pani mind endalt küsima: “Kui palju selliseid võimalusi tuleb mu teele ja ma ei tee midagi nii lihtsat nagu pakkuda vett janusele töömehele?” Mary eeskuju meenutab mulle, et Kristuse järgijad peavad alati pakkuma seda vett, mis kustutab meie janu kui ka igavese elu vett, mida Jeesus annab janusele maailmale.

Palve

Kallis Jumal, meenuta meile, et me varustaksime puudustkannatajaid nende ihule vajalikuga, kuid samuti elu-veega, mis toob päästet kõigile, kes usuvad. Aamen.

Päeva mõtisklus

Teiste vastu heldust ja halastust üles näidates teenime me Jeesust.

Palve tulipunkt

Saadetiste kättetoimetajad.

Johannese 4:1-26
Jeesus kõneleb Samaaria naisega

1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus
teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks,
maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd
allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle:
„Anna mulle juua!”
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
9Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid
juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
10Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see
on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema
annaks sulle elavat vett.”
11Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav.
Kust sa siis saad selle „elava vee”?
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile
kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”
13Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam
iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse
ellu voolavaks allikaks.”
15Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei
januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”
16Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia
tagasi!”
17Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on
õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu
elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”
19Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete,
et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.