Lõpetatud häbi ja süütundega

Oma nelja lapse ülalpidamiseks töötas mu ema küttekehade monteerijana. Nädalalõppudel lohutas ema ennast joomisega, kuni ta oli täiesti purjus. Nädala sees vallandas ta oma masenduse, kasutades karistusena nahkrihma, kui lapsed jätsid kodutööd tegemata, kaklesid omavahel või ei täitnud ta korraldusi. Ema vihaga kaasnesid halvad valikud: vägivaldne elukaaslane, lahusolek oma vanematest ja vendadest-õdedest ning uimastite ja alkoholi kuritarvitamine, mis lõpuks põhjustasid ta surma.

Minagi jätkasin tema halbade valikute mudelit, mis kiskusid mind häbisse ja süütundesse. Vaimuliku ja isikliku arengu asemel valisin ma alkoholi ja uimastid, kogukonna asemel isolatsiooni, andmise asemel võtmise. Ma igatsesin, et mind vabastataks. Ühel päeval külmal, hallil kongipõrandal istudes leidsin ma vabaduse, kui ma lugesin, kuidas Jeesus suri ristil. Ma adusin, et Jeesus tegi valiku, et mind mu halbadest valikutest päästa. Päästja viimased sõnad “See on lõpetatud” (Johannese 19:30) tähendavad, et ma olen päästetud patust ja patu kahjulikest mõjudest: häbist, süütundest ja murest.

Kui me tõeliselt seda usume, siis saame vabaks valust, halbadest soovidest ja harjumustest, mis takistavad meid olemast sellised inimesed, nagu plaanis Jumal.