Kui plaanid muutuvad

Lugege Luuka 10:25-37

Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.

Õpetussõnad 16:9
Peggy oli kodus puhkusel ja ma ootasin, millal saan koos temaga tassi kohvi juua. Kui ta ei tulnud õigel ajal, siis imestasin ma, mis teda takistab. Ma teadsin, et tal ei ole mobiili ja ta ei saa minuga ühendust võtta. Lõpuks hakkasin ma kannatust kaotama. Siis ta saabuski ja vabandas hilinemise pärast. Peggy selgitas, et ta oli rääkinud kellegagi, kes kurtis oma suurt muret. Ta võttis vastamiseks “meie” aja, uskudes, et ma saan temast aru.

Minu solvumine asendus imetlusega. Nagu halastaja samariitlane tegi Peggy seda, mida suutis, et hädasolijat lohutada. Ma küsisin: “Aga kas sa ei muretsenud selle pärast, et jääd hiljaks?”

Peggy vastas: “Ma olen õppinud usaldama, et Jumal kannab hoolt selle eest, mida ma ise ei suuda.”

Kui ma nüüd kellegi teise süül hakkan hiljaks jääma ja olen teistele oma kimbatust maininud, olen ma õppinud usaldama, et Jumal tegutseb igal pool, kuhu ma suundun. Sageli saan ma teada, et inimesed jäid kas ise hiljaks või tuli vahele midagi sellist, mis pani kokkulepet muutma. Hilinemised on vältimatud, kuid meil on valik: me kas kannatame pettumuse käes või usume, et Jumal juhib meie samme. Kui me usaldame Jumalat, siis toob see kaasa rahu.

Palve

Kallis Issand, me paneme tänase päeva Sinu kätte. Aita meil uskuda, et kui me oma elu Sinu hoolde usaldame, siis Sina juhid seda. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kui Jumal juhib, siis me tänased plaanid muutuvad.

Palve tulipunkt

Olla avatud plaanide muutumistele.

Luuka 10:25-37
Igavese elu pärimisest

25Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja
küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
26Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa
loed?”
27Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma
südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega,
ning oma ligimest kui iseennast!”
28Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii,
ja sa elad!”
29Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes
siis on mu ligimene?”
30Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast
alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta
riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes
ta poolsurnuna maha.
31Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda
nägi, läks ta kaarega mööda.
32Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi,
läks ringiga mööda.
33Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani
ja teda nägi, hakkas tal hale
34ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt
tema eest.
35Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need
peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel
lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.”
36Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele,
kes oli sattunud teeröövlite kätte?”
37Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus
ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.