Kas tunnete end üksikuna?

Mu ema suri, kui ma olin umbes nelja-aastane, seepärast kasvatasid mind ja mu vendi-õdesid isa ja vanavanaema. Selle konkreetse kaotuse tõttu tundsin ma ennast koolis välja-heidetuna. Kui ma aga olin kuuendas klassis, muutus mu ellusuhtumine täielikult. Tolle ajani ei olnud ma kunagi kohanud ühtki teist õpilast, kes oli oma ema kaotanud. Mul on alati meeles mu reaktsioon, kui üks mu klassikaaslastest rääkis oma elust. Ta mainis, et tema ema on surnud. Ma püüdsin tema juttu tähele-panelikult kuulata ja endasse imeda. Mul on meeles, kui rõõmus ma olin, et tunnen kedagi, kes on läbi elanud samasuguse kaotuse nagu mina.

Ma usun, et mõnikord tahame me oma vaimulikus elus leida kedagi, kes tunneb Jumala kohta sedasama, mida meiegi. Me tahame olla mõistetud nii kodus, koolis või tööl. Osadus on võimas vahend, mida saab kasutada teistega suhete loomiseks ja Jumala teenimiseks. Ma olen tänulik, et Jumal armastab meid nii palju, et ta lubab teisi just õigel ajal meie teerada ületada.