Vaimulik kasvamine

Minu õpilaspõlves kutsusid ümbruskonna lapsed ja teismelised mind “Didiks” (mis tähendab “vanemat õde”). Mitu aastat hiljem sain ma tuntuks kui “Aunty”, mis tähendab vanemat inimest, nagu ema. Mulle ei meeldinud, et minu poole niimoodi pöördutakse, sest see meenutas mulle, et ma vananen. Ent mõned aastad hiljem kolisin ma teise osariiki, kus lapsed kutsusid mind koguni “Granny’ks” (“vanaemaks”). Peagi avastasin ma, et selles osariigis pandi tüdrukud mehele isegi teismeliseeas ja neist sain juba neljakümneselt vanaemad. Seepärast võtsin ma uue nime rahulikult omaks, kuigi selleks kulus üksjagu aega. Aja jooksul muutus minu imago teiste silmis, kuigi minu poolt ei olnud selleks mingit täiendavat jõupingutust.

Vaimuliku küpsuse saavutamine nõuab aga meie jõupingutust ja tahet. Olles sündinud Jumala perekonda, hakkame me vaimulikult kasvama, kui me tunneme nälga Jumala Sõna järele, mõtiskleme regulaarselt selle üle ja rakendame seda oma ellu. Jumala Sõna piim ja seejärel tahke roog aitavad meid kasvada imikueast lapsepõlve, siis täiskasvanuikka ning seejärel küpseteks kristlasteks. Iga sammuga muutume me järjest rohkem Jeesuse sarnaseks.