Ebatõenäolised astjad

Lugege 2. Korintose 1:3-5

See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.

2. Korintose 4:7
Hiljutise personaliürituse ajal palus esineja meil meenutada korda, kui me puutusime kokku Jumala armu “ebatõenäolise astjaga”. See küsimus meenutas mulle kogemust mõni aasta tagasi, mis oli tähtis sündmus mu vaimulikus elus.

Ma istusin kohvikus ja ootasin oma sõpra. Ma kandsin pesa-pallimütsi, mis (mõnevõrra) varjas asjaolu, et ma olin keemiaravis kaotanud enamiku juukseid. Mu lauale lähenes noormees ja küsis: “Kas te käite ravil?” Ma vastasin jaatavalt ja noormees lausus: “Minu ema käib ka.” Pärast lühikest vestlust, milles ta palus mul oma lugu rääkida, ütles ta: “Ma loodan, et teil läheb hästi.”

Sellest kohtumisest alates on mul vaimulik tava pöörduda iga inimese poole, kellest ma näen, et tal on ilmselt kasvaja, ning pakkuda talle võimalus rääkida oma diagnoosist ja ravist. Nende lood on mulle armuannid. Ma pakun alati võimalust nende vaprate inimeste eest palvetada, kas vaikselt või valjusti.

See noormees oli mulle Jumala armu ebatõenäoline astja. Sellest ajast peale on mu lootus olla ka teistele selline astja.

Palve

Armastav Jumal, tänu Sulle inimeste eest, kes on teistele Sinu armu ebatõenäolised astjad. Aamen.

Päeva mõtisklus

Täna olen ma valmis näitama Jumala armu inimesele, kelle Jumal mu teele saadab.

Palve tulipunkt

Keegi, kes saab keemiaravi.

2. Korintose 1:3-5
Tervitus ja tänu

3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa,
halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!
4Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime
julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega,
millega Jumal meid endid julgustab.
5Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on
meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.