Esimese advendi pühapäev

Lugege Jeremija 31:31-34

Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.

Jeremija 31:34
Lapsed kummardusid ettepoole nägemaks, mida pastor Jumala andeksandmisest rääkides tegi. Ta kirjutas joonistusplokile mõned sõnad. “Oh,” ütles ta. “Ma tegin vea.” Siis pööras ta pliiatsi ümber ja kustutas üksikud märgid. “Just seda teeb Jumal, kui ta annab meile andeks,” lausus pastor. “Jumal kustutab meie vead ja patud, nagu neid polekski kunagi juhtunud.”

Seda jälgides adusin ma, et Jumal teeb rohkemat. Jumal annab meile andeks ja ei meenuta meie pattusid, nagu oleks paber taastatud oma algsesse seisundisse. Alles ei jää mingeid pliiatsi- ega kustutamisejälgi. Jumal annab meile puhta tahvli.

Jeremija 31:31-34 tõotati Iisraeli rahvale uus päev, uus leping, kuigi nad valmistasid ikka ja jälle Jumalale pettumust. Tõotus laieneb nüüd igaühele, kes usub Jeesuse Kristuse kehtestatud uuesse lepingusse. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust” (1. Johannese 1:9). Meile on andeks antud.

Palve

Kallis Jumal, õpeta meid andestama, nagu Sina annad andeks, ja palvetama nii, nagu Jeesus meid õpetas: “Isa. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu. Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva, ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu. Ja ära lase meid sattuda kiusatusse.” Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal pühib ära meie patud ja kingib meile uuesti alustamiseks puhta lehekülje.

Palve tulipunkt

Lastetöötegijad.

Jeremija 31:31-34
Uus leping

31Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli
sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende
vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad
välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma
olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,
33vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid
päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma
Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen
neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
34Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes:
„Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi
pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende
süü ega tuleta enam meelde nende pattu.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.