Välimus

Kui ma toidupoodi sisenesin, köitis ta kohe minu tähelepanu. Noormees oli teisest rassist kui mina. Tal oli ebatavaline soeng ja ta oli riides viisil, mida ma pidasin solvavaks. Tundus, et ta ei sobinud sinna.

Pärast sisseostude tegemist läksin ma kassasse nende eest tasuma. Asjade ja rahakotiga kohmitsedes võtsin ma arve ja maksin kauba eest. Kui ma poest välja kõndisin, tundsin ma, et keegi koputab mu õlale. Ma pöördusin ja nägin noormeest, keda olin varem märganud. Ta ulatas mulle mu rahakoti. Ma ei olnud märganud, et olin selle maha pillanud.

Kuigi ma tundsin kergendust, et olin oma rahakoti tagasi saanud, tundsin ka häbi, et olin selle noormehe üle valesti otsustanud. Õpetajana olin ma edukalt töötatud paljudest rassidest ja rahvustest õpilastega. Ma oleksin pidanud paremini teadma, et ei tohi kellegi üle nende rassi või välimuse põhjal otsustada. Tänu Jumalale, et tema ei otsusta meie üle välimuse põhjal. Ma sain tol päeval taas väärtusliku õppetunni, et inimeste üle ei tohi nende välimuse järgi otsustada.