Mis siis, kui...?

Olen end palju kordi elus piinanud küsimusega “Mis siis, kui...?” küsides: “Kus ma praegu oleksin, kui ma vaid oleksin teinud selle või teise otsuse?” Teinekord jälle muretsen tuleviku pärast: “Mis siis, kui juhtub see või too?” See harjumus kurnab mind sageli ära.

Olen siiski aru saanud, et Jeesus ei juhi meid elama tulevikus või minevikus. Käesolevas hetkes ei saa me kummagi suhtes kuigi palju teha. Jeesus laseb meil elada täielikult olevikus, kus igavik ja meie praegune hetk ajas kohtuvad. Ma arvan, et kui Jeesus ütles “Võtke oma rist päevast päeva enese peale”, mõtles ta seda, et tegeleksime oma praeguse olukorraga, milline see ka poleks. Ta soovib, et paluksime ja otsiksime tema juhtimist ja järgneksime talle. Jeesus Kristus on igavene ja ta valgustab igavikust meie praegust olukorda, et näidata meile teed. Ta võib anda meile just nii palju selgust ja julgust, et saaksime astuda ühe sammu edasi, kuid meie praeguse olukorraga tegelemine ja selle sammu astumine sõltub meist. Kui vaatame tagasi, näeme, et Jeesus valgustas kogu meie teekonda.